Täna tahan, mu sõbrad, rääkida sellest, kuidas sündis meie kloosterliku kunsti kool Labora.
Ma alustan õnnistusest, mille sain 21. jaanuaril 2005. aastal Lvivis. Peapiiskop Ljubomõr Guzar õnnistas mind arendamaks kloosterlikku- ja rahvakunsti. Selle õnnistuse alusel sündis meie kloosterliku kunsti kool Labora.
Need on vanad ehitised ja keskaegse seina fragmendid. Kusagil siin leidis Sergii Anohhin käekujulise fragmendi, mis innustas mind pühendama meie kirik Kolmekäe Jumalaemale. Siinsamas õnnestus Igor Svõrõdal leida ka TT püstol, mis oli parandamatult roostetanud. Kui kahju mul oli! Kui relvast aru ei saa, ära puuduta. Ukrainas peitis rahvas samuti relvi, aga nemad olid ju peremehed! Relva määriti solidooliga, mässiti riidetükki, määriti jälle ja siis kaeti kasetohuga. Ämbri põhjale pandi saavi, järgmisena läks sinna aga relv kasetohus. (Padrunid peideti eraldi). Siis täideti ämber saviga ja maeti maha. Niimoodi peremehelikult peidetud relv töötab tänapäevani. Selline jutt… Äkki läheb kellegile tarvis.
See on nüüd tuleviku paberikoja tuba. Kui toimusid arheoloogilised tööd, leiti värvilised kamina killud ja valgest savist piip. Leidus ka palju klaasesemeid ja käsitööna tehtud telliskive. Olid ka keskaja reljeefid ja sambad. Kõik see on nüüd meie muuseumis. Mulda, mis arheoloogiliste tööde käigus välja kaevati, kasutati siin ja seal meie hoovis, sellega kaeti ka liivakast, kus mängisid lähedal elavate KGB töötajate lapsed.
.Leidus ka vanadest majadest pärit telliskive. Samuti palju keskaja reljeefide kilde.
Nii näeb välja meie kool praegu. Aga mis on seal sees, hea meelega justustan veidi hiljem.