Projektid

Head sõbrad! Tartu Ülikoolis on alanud uus projekt, mille raames kogutakse ukraina sõjapõgenike lugusid teadusliku eesmärgiga. See eesmärk on uurida ja säilitada ukrainlaste mälestusi, kes on saabunud Eestisse, ja natuke siin kohanenud. Miks? Sest kui meie ei kirjuta oma ajalugu, siis keegi kirjutab seda meie eest. Kui teil on sõbrad / tuttavad, kes oleks võinud teie meelest selles projektis osaleda, palun jagage seda infot nendega. Ukraina Kultuurikeskus Tallinnas on selle projekti partner, ning meie meeskonnaliikmed toetavad kõiki kavandatud eesmärke.
Aitäh!

Raamatud

Neitsi Maarja laul

Ukraina Kultuurikeskuses Tallinnas valmib mitmeosaline projekt, pühendatud Maarjamaale, Neitsi Maarjale ning Eesti loodusele. Projekti tulemusena sünnib “Neitsi Maarja Laul” käsitöö raamat.

Projekti kuraator ning innustaja on Ukraina Kultuurikeskuse asutaja Anatoli Ljutjuk, projekti läbiviija on UKK kirjandusprojektide kuraator Katja Novak. Meie partnerina esinevad Eesti Kirjanike Liit ning Tallinna Meistrid OÜ.

Meie toetaja on     

Neitsi Maarjale leidub palju sünonüüme, aga üks neist on Maaema, mis on väga omane eesti rahvakultuurile. Oma projektiga sihime süvendada eestlaste ning Eestis elavate ukrainlaste arusaamu sellest maast, kus me elame. Meie ootame, et sellesse projekti saab kaasatud hulk toredaid, huvitavaid ja huvitatud inimesi, kelle osaluse ja panusega see projekt edeneb ja kasvab
suuremaks.

Peamine eesmärk on anda eestlastele võimalus säilitada raamatus oma mõtteid ja lugusid omast maast, oma kogemusi Eesti loodusest ja oma ettekujutust Maarjamaast. Kõik kirjapandud lood hoitakse alles kabeli skriptooriumis. Palju neist jäädvustatakse suurde käsitööraamatusse „Neitsi
Maarja Laul“, mis on meie loometöö kunstiteos ning tulemus.

Kuna meie keskuses kõlab igapäevaselt palve Eesti looduse eest, aastatega on välja kujunenud siht pöörata rohkem tähelepanu loodusele, looduse probleemidele ning suunata inimesi selle üle mõtlema. Ja kõige paremini toimib see oma kogemuse kaudu ning kunsti vahendusel. Ukraina
Kultuurikeskuses usume, et iga kunst on omaette palve. Projekti käigus palume osalejatelt kirjeldada oma kogemusi loodusega koos olemisest, luues tekste ja/või joonistusi. Oluline on anda võimalus nii lastele/noortele kui ka täiskasvanutele jutustada oma lugu hingele lähedasest taimest,puust, rabast, allikast, loomast või putukast, mida Neitsi Maarjalt palutakse ta kaitse alla võtta.
Niiviisi anname hääle nendele, kes ei saa endast inimkeeles rääkida ja suuname inimesi rohkem enda ümbrust täheldama.

Projektis ootame osalema kõiki inimesi: neid, kes peavad ennast usklikuks ja neid, kes mitte. Seega on meie järgmine eesmärk liita inimesi erinevatest uskkondadest ning mitteusklikke inimesi ühe selge ja auväärse tegevuse nimel, mis on Eesti rahvakultuuri ja looduse säilitamine kunsti vahendusel.

Meie sihtrühmaks peame eesti ja ukraina, kui ka teiste rahvaste, lapsi ja noori, kes tunnevad huvi Maarjamaa looduse vastu, ning kellel saab sellist huvi tekitada. Ootame, et nad tulevad meie Ukraina Kultuurikeskusesse oma vanematega, mis omakorda soodustab suhete arengut ning
väikeste elutarkuste põlvelt põlvele säilitamist.

Selleks, et projekti osalejad saaksid paremini teemasse süveneda, korraldame kirjandus- ja illustratsioonitöötubasid ning looduseteemalisi loenguid.
Töötubade käigus valime tekstid ja illustratsioonid, mis moodustavad “Neitsi Maarja Laul” raamatu sisu. Samuti tutvustame osalejatele looduse ja Maarjamaa teemalist kirjandust ning meie keskuse igapäevast tööd traditsiooniliste tehnikate säilitamise nimel.

Eelmainitud töötubades kutsume osalema lapsi ja noori 15-st maakonnast, selle üldisem eesmärk on mitmekesistada raamatus “Neitsi Maarja Laul” salvestatud kogemus ning eristada looduse tajumist ja looduse probleemide käsitlemist erinevates maakondades.

Usume, et meie projekti abil tugevneb side loodusega mitte ainult eestlastel vaid ka ukrainlastel ja teistel siin elavatel rahvastel, keda Maarjamaa on vastu võtnud. Usume, et iga inimene peab nii nagu oskab, palvetama selle maa, kus ta praegu elab, heaolu eest. Meie soov on, et töötubade käigus saaksid inimesed rohkem teadmisi Maarjamaa kohta ja loodame, et nende jooksul süveneb austus oma maa vastu.

Kokkuvõttes esineb Neitsi Maarja Maarjamaa suhtes nii kaaslasena, kelle poole võib pöörduda, kui ka sillana inimese ja looduse vahel. Kuigi projekt keskendub muu hulgas ka ukraina ja eesti rahvaste lõimumisele, ootame projektis osalema ka teisi rahvaseltse ja kogukondi.

Millest meie projekt koosneb

1 Töötubadest lastele, noortele ja nende vanematele, kalligraafiast, kirjandusest ning illustreerimiskunstist.

1.2 Loengutest Eestimaa looduse, tema ajaloolise arengu ning püstitatud looduse probleemide kohta.

2 Raamatust “Neitsi Maarja Laul” kuhu jõuavad:

– eesti koolilaste joonistused ning jutustused oma lemmikutest eesti looduses, kelle eest nad hoolitsevad ja keda tahavad säilitada.

– eesti luulest, proosast ja näidendist kirjanduspärandid nii kaasaegsete kui ka klassikasse kuluvate autorite poolt.

Luule- ning proosatekstide koostamine toimub koostöös Eesti Kirjanike Liiduga. Raamatusse jõuavad nii kaasaegsete kui ka meie hulgast lahkunud autorite tekstid. Kuna raamat valmib käsitööna, ilmub ainult üks raamatu eksemplar.

Lõppkokkuvõttes esineb „Neitsi Maarja Laul” rahvaraamatuna, mis hõlmab mitmest ajastust ühele teemale pühendanud tekste, mis sulanduvad kokku ühte palvesse või tänukirja oma Maarjamaa eest.

Poeetiline punane raamat

Kõik meie Poeetilise punase raamatu seeria raamatud kujutavad endast luuletuste ja illustratsioonide kogumikku teatud riigi ohustatud taimede ja loomade kohta. Pärast seda, kui meie illustraator ja kalligraaf on oma töö lõpetanud, trükib meie trükimasin käsitsi valmistatud paberil originaalköites raamatud meie Labora töökojas, misjärel meie raamatuköitja köidab lõpuks kõik käsitsi kokku.

Alustasime oma loomingulise tegevusega, andes välja kaks esimest käsitsi valmistatud raamatut: Poeetiline punane raamat: Eesti (luuletuste autor Timo Maran, illustratsioonid Nestor Ljutjuk) ja Poeetiline punane raamat: Ukraina (luuletused erinevatelt autoritelt, illustratsioonid Nestor Ljutjuk). Raamatute laiemaks levitamiseks andsime välja ka mõlema raamatu faksiimileväljaande. Soovime tänada Eesti Kultuurkapitali nende toetuse eest Eesti raamatu väljaandmisel ja Ukraina 3000 Rahvusvahelist Heategevusfondi Ukraina raamatu väljaandmisel. Poeetiline punane raamat: Eesti uue trüki väljaandmiseks algatatud projekti kohta saate lugeda siit. Raamatu väljaandmine toimub Hooandja ühisrahastuse toel.

Kui olete huvitatud meiega Poeetilise punase raamatu väljaandmisel ühinema, lugege lisaks meie mõtetest siit. Täname!

Unikaalsete kultuuride Noa laev

Meie ühine väljakutse Unikaalsete kultuuride Noa laeva väljaandmisel oli näha, kas oleks võimalik panna ühe rahvusrühma olemus kokku ühte käsitsi valmistatud raamatusse. Tänu Mariya Korpanyuki hutsuulidest inspireeritud luuletustele võime uskuda, et meie esimene selle sarja raamat on sellega hakkama saanud. Kui panna kokku tema luuletused ja Anatoli Ljutjuki muljetavaldavad illustratsioonid, paeluvad ajaloolised fotod, mille saime oma koostööpartneritelt Hutsulshchyna muuseumist ja lisaks veel sadade Karpaatia mägedes elavate hutsuulide otsene panus, siis usume, et meie raamat näitab, miks on hutsuulid ja nende kultuur nii unikaalsed.

Tänu endise Ivano-Frankivski kuberneri Mykhailo Vyshyvaniuki heldele toetusele, suutsime käsitsi valmistada meie käsitsi tehtud paberil, kolmkümmend raamatu koopiat. Kinkisime need raamatud maailma kolmekümnele kõige olulisemale raamatukogule. Kui teid huvitab, kuidas raamat välja tuli, saate selle digitaalset versiooni lugeda Eesti Rahvusraamatukogu lehelt. Me väga loodame, et meie raamat aitab säilitada hutsuulide unikaalseid traditsioone järgmistele põlvedele.

Andke meile teada, kui teile meeldib see, mida te näete! Otsime uusi toetajaid, kes aitaksid meil välja anda raamatu faksiimileväljaande, tänu millele saaksid veel paljud huvilised seda haruldast raamatut oma käes hoida ja nautida Mariya imelisi luuletusi hutsuulidest.

Headuse Raamat

Traditsiooniliste käsitööoskuste säilitamiseks on Ukraina Kultuurikeskus pühendunud raamatute käsitsi loomisele. Lubage meil esitleda teile spetsiaalset visuaalset tutvustust sellest, kuidas valmis meie Headuse raamat. Raamat on lugude kogumik headusest sõja ajal.

Raamatu loomine algusest lõpuni oli pikk ja intensiivne protsess, mille juures kasutati iidseid käsitööoskusi koos maailma parimate kaasaegsete käsitööoskustega. Oma Labora töökojas ühendasime me traditsioonilised paberi valmistamise, kalligraafia ja köitekunsti oskused, nii et need toimiksid käsikäes kaasaegsete vahenditega, alates võimsast redigeerimisprogrammist ja lõpetades fotopolümeer trükkplaatidega.

Kuid piisab sõnadest. Nagu ütleb tuntud vanasõna: üks pilt on väärt tuhat sõna. Tutvuge meie loomeprotsessiga klõpsates siia et näha, kuidas valmib Headuse raamat. Valmis raamatuga täpsemaks tutvumiseks klõpsake siia. Täname sihtasutust Chysti Sertsem, tänu kellele sai raamatu väljaandmine võimalikuks.

Näitused

Tallinna Noa Laev

Kas oskate ette kujutada pelgupaika, mille eesmärgiks on päästa maailmas ohustatud liigid. Selline pelgupaik ei peaks olema veel üks loomaaed või botaanikaaed, eriti seetõttu, kuna see vähendaks ainult selliste loomade ja taimede arvu, mis on juba väljasuremisohus. Selle asemel peaks selline pelgupaik sisaldama iga liigi tõelist vaimu, ilma et sellega kaasneks veelgi suurem oht nende juba niigi vähenenud populatsioonidele või looduslikele kasvukohtadele.

Ohustatud liikide pelgupaik Tallinnas on just selline koht. Olles inspireeritud Noa laevast, otsustasime luua oma alternatiivse pelgupaiga. Me alustasime, kogudes paarikaupa ainulaadseid puidust mänguasju, mille on valmistanud meistrid üle kogu maailma. Need mänguasjad on mõeldud esindama maailma ohustatud liike. Paljud mänguasjad liiguvad ja neist on saanud meie mehaanilise teatri oluline osa. Nimetatud mänguasjad oleme kogunud kokku oma torni. Loodetavasti kasvab nende arv veelgi, et kujutada kõigi ohustatud liikide kaduvat ilu.

Tänud Tallinna linnale, tänu kellele sai meie Tallinna Noa laev osaleda 2011. aastal Tallinna kultuuripealinna projektis.

Ukraina kultuuri festival: Õnnelind

Igal aastal korraldab Ukraina Kultuurikeskus ukraina kultuuri auks Eestis festivali. Meie varasemad toetajad on olnud Tallinna linn ja Integratsiooni Sihtasutus. Festivali raames saavad külastajad tutvuda meie rikkalike etnograafiliste kogudega, nautida ukraina muusika kontserte ja omandada praktilisi kogemusi, tehes koos meiega mänguasju ja paberitöökojas paberit. Soovi korral saavad külastajad proovida kätt kalligraafias või kaunistada traditsioonilisi Ukraina lihavõttemune. Täname oma Eesti Ukrainlaste Kongressi partnereid festivali korraldamisel osutatud abi eest. Andke meile julgesti teada, kui soovite hakata meie toetajaks või koostööpartneriks või osaleda festivalil.

Integratsiooni töö

Koos

Tallinn on koduks paljudele erinevatele rahvustele. Kahjuks on suhtlemine erinevate etniliste gruppide vahel minimaalne. Lisaks keelebarjäärile mängivad olulist rolli ka kultuurilised arusaamad. Seetõttu kaldume me rõhutama seda, mille poolest me üksteisest erineme, selle asemel, et rõhutada, mille poolest me oleme sarnased.

Meie projekti eesmärk oli murda kõikvõimalikud barjäärid, millega oleme end ise ümbritsenud ja muuta oma stereotüüpseid arusaamu üksteisest millekski palju positiivsemaks. Selleks me kaasasime loomingulisse koostöösse Tallinna erinevate kogukondade liikmed. Selle käigus kogunesid sajad inimesed – enamus neist lapsed koos oma vanematega – mitme kuu vältel kokku Ukraina Kultuurikeskusesse, et õppida, kuidas valmistada midagi omaenda kätega.

Osad meie projektis osalenutest õppisid toitu valmistama, osad puidust või vildist mänguasju valmistama ning lisaks oli võimalus õppida lihavõttemune värvima. Töötades koos meie erinevates töökodades ja õppides, kuidas üheskoos midagi kätega valmistada, aitasime Tallinna erinevatel kogukondadel tajuda üksteist mitte kui„nemad“, vaid osana ühest suuremast loomingulisest kogukonnast. Üheskoos tegutsemine – selgitades muuhulgas oma kombeid ja tavasid – aitab meil mõista, et kuigi me oleme erinevad, võime me siiski olla sama ühiskonna liikmed. Soovime tänada Euroopa kolmandate riikide kodanike integreerimise fondi, Eesti Kultuuriministeeriumit ja Eesti Integratsiooni Sihtasutust, tänu millele sai meie „töötavate käte dialoog“ võimalikuks!

Lõimumine

Igaühel meist on rääkida oma lugu. Ja mõned neist lugudest puudutavad integreerumist Eesti ühiskonda – eriti siis, kui nende perede juured on pärit Ukrainast või Venemaalt. Neil on rääkida lood ka eestlastele, kes on siin elanud juba mitu põlve – need on lood sellest, kuidas nende elu muutus uute saabujate integreerumisel.
Tänu Euroopa Liidu Kolmandate riikide integratsioonifondi, Eesti Kultuuriministeeriumi ja Eesti Integratsiooni Sihtastusi heldele toele töötasime enam kui viieteistkümne kuu jooksul Eesti erinevates kohtades elavate kolme peamisesse etnilisse gruppi kuuluvate inimestega. Koos oma Radio 4 sponsoritega korraldasime töötuubasid Tallinna erinevates kohtades, nt Eesti Rahvusraamatukogus, Tallinna keskraamatukogus, Vene teatris ja kahes Apollo raamatupoes. Tallinnast liikusime edasi mujale Eestisse ja korraldasime üritusi Tartu mänguasjamuuseumis, Narva linnuses, Põlva kultuurikeskuses, Jõhvi kultuurikeskuses ja Jõhvi lasteaias.

Mida me siis tegime? Korraldasime terve rea kalligraafia töötubasid, mille raames lapsevanemad ja lapsed jagasid oma mõtteid ja lugusid integratsiooni kohta ning seejärel panid need kirja. Hiljem, olles näidanud neile erinevaid eesti, ukraina ja vene käsitsi valmistatud mänguasju, julgustasime oma töötubades osalejaid valmistama ise mänguasju, mille abil rääkida oma integreerumise lugu. Kuidas seda teha, jätsime nende otsustada.

Jõudsime järeldusele, et erineva kultuurilise taustaga inimeste kokkutoomine toimib hästi, kui nad saavad midagi omaenda kätega teha. Tänu meie töötubades loodud sõbralikule õhkkonnale leidsime, et inimesed hakkasid üheskoos tööle, ilma, et me oleksime pidanud seda neile ütlema – rajades sellega aluse kultuuridevahelisele sallivusele. Kogusime kokku töötubades osalejate poolt valmistatud parimad mänguasjad, täiendasime nendega oma olemasolevat puidust mänguasjade kogu ja seejärel korraldasime puidust mänguasjade laada, kus kõik said imetleda eesti, ukraina ja vene mänguasju ja tuua esile nende sarnasusi.

Meie Kodumaa

Eestis tegutsev ukraina rahvuslik skautide organisatsioon „Plast“ oli meie kolmeosalise projekti „Meie kodumaa“ käivitav jõud. Pakkudes abi noortele vanuses 7 kuni 27, kes räägivad lisaks eesti keelele kas ukraina, vene, poola, tatari, saksa või muud keelt, oli meie eesmärgiks süvendada meie osaliste teadmisi Eesti ühiskonnast ja nende arvamust Eesti kohta. Selleks tegime koostööd erinevate koolidega, muuhulgas: Vene Haabersti Gümnaasiumiga, Vanalinna Hariduskolleegiumiga, Rocca Al Mare kooliga, Kalamaja algkooliga, Laagna Keskkooliga, Nõo Gümnaasiumiga, Viimsi kooliga, Kadrioru kooliga, Saksa gümnaasiumiga ja Kurtna kooliga. Selle tegi võimalikuks Eesti Haridus- ja Teadusministeeriumilt ja Eesti Integratsiooni Sihtasutust saadud toetus.

Andes erinevatest rahvustest noortele võimaluse töötada üksteisega koos, aitasime kaasa selle multikultuurse seltskonna sallivuse suurendamisele, selgitades neile Eesti Vabariigi kodanikuks olemise olulisust ja tähendust. Esmalt selgitasime noortele, kuidas teha koostööd, valmistades käsitsi paberit meie paberi valmistamise töökojas. Kui paber oli kuivanud, viisime nad oma scriptorium’isse, kus tutvustasime neile kalligraafia alustõdesid. Selle kõige eesmärk oli lasta igal osalejal kirjutada kiri ettepanekutega, kuidas muuta Eesti veelgi paremaks kohaks, kus elada. Projekti lõppfaasis köitsime nende kirjad kokku raamatuks, et näidata seda ka teistele. Seda kirjade kogumikku oleks huvitav lugeda igal Eestis elaval inimesel, kuna see avab akna maailma, näidates, mida noored mõtlevad.

Häll

Sündides oleme me kõik ühesugused. Sündides oleme me kõik abitud. Ellujäämiseks vajame me oma vanemate armastust. Esimestel eluaastatel on häll meie elu keskpunkt – koht, kus veedame suurema osa ajast magades, kasvades ja arenedes.

Euroopa kolmandate riikide kodanike integreerimise fondi, Eesti Kultuuriministeeriumi ja Eesti Integratsiooni Sihtasutuse abil kogusime me kokku erinevast rahvusest inimesed – paljud neist kohe-kohe ise lapsevanemateks saajad – ja andsime neile võimaluse valmistada oma lapsele ise häll. Nende abistamiseks panime me välja Eestis, Ukrainas, Venemaal, Poolas ja Soomes käsitsi valmistatud hällid.

Töötubades said osalejad kududa beebitekke, osaleda seminaridel, kus tutvustati laste kasvatamise põhimõtteid erinevates Euroopa kultuurides, nii etnograafilisest kui psühholoogilisest vaatenurgast lähtudes. Kuid parima osa meie pikkades tööpäevades moodustasid tõenäoliselt õhtud, kui laulsime erinevaid hälli- ja unelaule. Kuna hällid on kallid ja südamelähedased meile kõigile, said meie hälli töötubadest tõelised hitid, mis leidsid kajastamist ka meedias.

Eesti Lelud

Milline laps ei armastaks mänguasjadega mängida! Kas elus on midagi põnevamat kui hoida käes uut mänguasja! Mis oleks siis veel parem, kui õppida ise omale mänguasju valmistama! Kui teie kätes oleks selline oskus, ei oleks teil kunagi puudus uutest mänguasjadest!

Meie Eesti rahvuslike mänguasjade projekti eesmärk oli tuua kokku erineva etnilise, keelelise, kultuurilise ja sotsiaalse taustaga inimesed ja valmistada käsitsi Eestile omaseid vanaaegseid mänguasju. Kuuldes erinevate mänguasjade valmistamise käigus nende ajaloost, said meie projektis osalevad noored uusi teadmisi Eesti ja eesti kultuuri kohta. Pole tähtis, millist keelt nad kodus räägivad, oluline on, et noored inimesed õpiksid tegutsema koos multikultuurses keskkonnas, kindlustades sellega meie maale kindla tuleviku.

Professionaalsete käsitöömeistrite juhendamisel õppisid meie töökodades osalenud noored valmistama puidust, vildist, aga ka muudest materjalidest traditsioonilisi eesti mänguasju. Neil avanes võimalus näha meie naaberriikides valmistatud sarnaseid mänguasju. Meie töötoad kulmineerusid kõigi valmistatud mänguasjade väljapanekuga Grusbeke tornis. Meie poolt korraldatud mänguasjade valmistamise töötoad ei oleks saanud teoks ilma Euroopa kolmandate riikide kodanike integreerimise fondi, Eesti Kultuuriministeeriumi ja Eesti Integratsiooni Sihtasutusi heldele toetusele.