Meist

Meie meeskond

Anatoli Ljutjuk

Anatoli Ljutjuk

Anatoli Ljutjuk Ukraina Kultuurikeskuse asutaja, uute ideede genereerija ja meie innustaja. Kahe poja isa. Koerakese Muška, kassi Dzjambori, mitme varese ning mitmesaja raagritsika õnnelik omanik.

Bogdan Ljutjuk

Bogdan Ljutjuk

Bogdan Ljutjuk Ukraina Kultuurikeskuse direktor ja abi Ida-Ukrainas koordinaator. Kahe lapsukese isa, purjelauasõitja ja õnnelik koeraomanik.

Nestor Ljutjuk

Nestor Ljutjuk

Nestor Ljutjuk Ukraina Kultuurikeskuse juhatuse liige ja OÜ Labora direktor, kolme lapse isa ning kahe merisea õnnelik omanik.

Tatiana Iakovleva

Tatiana Iakovleva

Ukraina Kultuurikeskuse juhatuse liige, UKK Kalligraafia kooli juhataja, kes pingutab ka teiste erinevate projektide kallal ning hoolitseb meie aia eest. Kahe suure kassi õnnelik omanik.

Hannah Harkes

Hannah Harkes

Meie olulisim trükimeister Labora meistrikojas. Šotlane, kes oskab ja koos Anatoliga laulab ukraina laulu.

Sergiy Anohhin

Sergiy Anohhin

Ukraina Kultuurikeskuse juhatuse liige ning mehaaniliste mänguasjade väljamõtleja. Kolme tüdruku isa.

Ellen Dovgan

Ellen Dovgan

Ukraina Kultuurikeskuse raamatukoguhoidja ning keskuse tarkuste säilitaja. Tark ja haritud naine, kes emakeelena oskab nii eesti kui ka ukraina keelt. Kolme tüdruku ema.

Vira Konõk

Vira Konõk

Ukraina Kultuurikeskuse nõustaja ning Eesti Ukrainlaste kongressi juhataja. Tark naine, keda kõik armastavad ja kuulavad.

Katja Novak

Katja Novak

Luuletaja, filosoof, tõlkija. UKK kirjandusprojektide kuraator. Eesti luulet Ukrainasse ning Ukraina luulet Eestisse üks eestvedajatest.

Eric A. Johnson

Eric A. Johnson

kraina Kultuurikeskuse asendamatu nõustaja ja meie suur sõber.

Anna Kalitsun

Anna Kalitsun

Ukraina Kultuurikeskuse vabatahtlik. Tark naine, kes UKK poolt hoolitseb haavatud ukraina sõdurite eest, kes tulevad Eestisse rehabilitatsioonile. Kuulub Eesti Kaitseväkke.

Deniss Subbotin

Kuldsete kätega meister. Õigusteadlane, kes oskab kõike meisterdada käsitsi, eriti suuri raamatuid. Peale UKK, aitab ka Tallinnas tegutsevaid Ema Teresa õdesid.

Linda Viikant

Linda Viikant

Teeb vanast paberist uue ning sellise, mida te pole enne oma elus näinud - koos seemnete, taimede ja muuga.

Tamara Sobaljeva

Mitmeaastane UKK paberi ja köögimeister, kes on toitnud kolme presidenti, EL Parlamendi liikmeid, haavatud ukraina sõjaväelasi ning näljaseid ukraina tudengeid.

Mozes Tšan Tuuker

Tegeleb allvee keevitusega. Asendamatu meister, kui on vaja ükskõik mida ükskõik kus keevitada. Teeb häid hiina vareenikuid.

Meie endised Euroopa Vabatahtliku Teenistuse vabatahtlikud

Ukraina Kultuurikeskus osaleb aktiivselt Euroopa Vabatahtliku Teenistuse projektis. Igal aastal võõrustame me ühte väljaspool Eestit pärit vabatahtlikku. Siin mõned nende meenutused ja mõtted meiega veedetud ajast:

Claire Sichel

MTÜ Ukraina Kultuurikeskus EVS vabatahtlik & ametlik kohvi tarnija.

Ksenia Sulaeva

Kunstnik, EVS vabatahtlik. Joonistas kõiki loomi, kes elavad meie hoovis. Joonistab kõike ja kõiki, kui on vaja. 

Olga Voitovõtš

EVS vabatahtlik. UKK-s koostab kataloogid meie rahvarõivaste kollektsioonist.

Marcella Giannini

UKK vabatahtlik. Paberi ja värvide meister.

Mida ma teadsin Ukraina Kultuurikeskusest, enne kui tulin siia EVS vabatahtlikuna? Vilgas ja multikultuurne koht, millel on tugev oma kogukonna tunne. Mida ma kohale jõudes nägin? Harukordne, erakordselt sõbralik, lahe õhkkond. Minu ootused said täidetud ja kõik oli suurepärane!

Kõige rohkem nautisin ma tõenäoliselt Anatoli – deus ex machina –abistamist igapäevastes ja ootamatutes tegevustes. Sinna hulka kuulusid füüsiline töö (nagu näiteks puidu hankimine ja saagimine, asjade ümberpaigutamine jne), aga ka abistamine tema pidevalt esilekerkivate uude ideede elluviimisel. Ukraina Kultuurikeskus on väga dünaamiline koht, kus mõeldakse välja pidevalt uusi ideid. Minu poolt kogetu võib kokku võtta ühe ukrainakeelse sõnaga: „Konkretna!“ (konkreetne).

Kui rääkida minu isiklikust arengust, siis EVS õpetas mulle, et sageli on kõige lihtsamad lahendused just need kõige tõhusamad. Õppisin tegutsema ootamatustes olukordades.

Sain teada palju uut erinevate kultuuride kohta. Tunnen palju paremini slaavi kultuure ja selle etno-kultuurilise ala sotsiaalseid, kultuurilisi ja poliitilisi arenguid. Usun, et see on arendanud ka minu kui kodaniku teadlikkust. Mul oli palju võimalusi kasutada oma sotsiaalseid oskusi. Minu tegevus EVS vabatahtlikuna keskendus kultuurile, haridusele, kunstile ja käsitööoskustele. Ma pole kunagi arvanud, et olen erilise kunstiandega, seetõttu oli eriti meeldiv õppida erinevaid asju, muuhulgas paberi käsitsi valmistamist, puidu nikerdamist ja kalligraafiat. Pean oma selle ala oskusi veel tõsiselt harjutama.

Ukraina Kultuurikeskuse energeetika on tõeline ja piiritu.

Davide Ermacora

(september 2016 - august 2017)

Olles ise pärit Aasiast, ei oleks ma osanud oodata midagi paremat, kui töötada vabatahtlikuna Ukraina Kultuurikeskuses. Tallinna vanalinnas paiknedes õhkub sellest keskaega, nii füüsilises kui vaimses mõttes. Minu kogemus vabatahtlikuna oli rikastav ja tänuväärt, seda tänu nii arhailisele arhitektuurile kui keskuses tegutsevatele headele inimestele.

Ma olin esialgu veidi mures oma panuse osas vabatahtlikuna, kuna mul puudus eriline kokkupuude kunstidega. Kuid Anatoli ja ta meeskond leidsid mulle projekti, mille käigus uurisin erinevate käsitsi paberit valmistavate vabrikute kohta kogu Euroopas, eesmärgiga pakkuda välja sobiv tegevusplaan. See aitas mul ülejäänud meeskonda sisse elada.

Õppisin käsitsi paberit valmistama, osalesin kalligraafiatundides ja õppisin trükipressiga trükkima. Mulle on alati meeldinud käsitsi tehtud asjad. Ukraina Kultuurikeskuses töötades mõistsin käsitsi valmistatud asjade väärtust ja rasket tööd, mida selleks vaja on. Päeva parim osa oli kindlasti lõunasöök, mil kogu seltskond kokku kogunes. Vabatahtlikud ja UKK meeskond on pärit erinevatest kohtadest maailmas, lõuna ajal saime rohkem üksteise kohta teada, erinevate riikide ja kultuuride kohta. Erinevusi hinnati ja peeti oluliseks. Õppisime üksteiselt väga palju, üksteisega teadmiste jagamine ja vastastikku õppimine oli väga rikastav.

Kuid minu kõige hinnatavam kogemus Ukraina Kultuurikeskuses vabatahtlikuna töötades oli teadmine, et …Kui armastad seda, mida teed, ei pea sa päevagi oma elus töötama. Kõik, kes UKK-s tegutsevad, armastavad seda, mida nad teevad. Seetõttu ei tundnud ma kordagi nende kolme kuu jooksul vabatahtlikuna, et ma töötan. Ukraina Kultuurikeskus on kodu, olles oma kodust eemal ja koht, kuhu võin alati tagasi minna.

Bindhu Thalur

(detsember 2015 - veebruar 2016)

Kui ma kandideerisin EVS programmi raames vabatahtlikuks, olin ma veidi vanem kui keskmine vabatahtlik. Nii see kui ka teadmine, et pidin loobuma oma tööst ja paljudest muudest asjadest, tegi otsustamise raskeks. Aga niipea, kui ma sellest projektist lugesin, hakkas see mulle kohe meeldima ja ma ütlesin endale: „Pead selle koha saama!“. Koostasin oma taotluse ja vestlesime Skype-i teel, mille lõpus nad teatasid, et nad soovivad mind oma juures näha. Kuus kuud hiljem pakkisin ma oma kohvrid ja kolisin Eestisse, riiki, millest ma ei teadnud mitte midagi.

Ukraina Kultuurikeskus on üks nendest haruldastest ja maagilistest kohtadest, kus igaüks on teretulnud. Ei ole oluline, millist religiooni või kultuuri sa esindad, millisest riigist pärit oled, keskus on alati kõigile avatud. Hoonesse sisenemine on justkui rännak ajas, kus leiate end muinasjutust.

Mul vedas, projekt vastas minu ettevalmistusele disainerina, seega sain arendada oma juba olemasolevaid oskusi, aga õppida ka palju uut ja väga huvitavat oma erialaga seotult. Näiteks fotografeerimine, keerukate mustrite disainimine, kalligraafia ja käsitsi paberi valmistamine.

Kui peaksin midagi eraldi esile tõstma, oleks see õdus ja tore õhkkond. Sinust saab aja jooksul justkui pereliige ja kui on aeg lahkuda, on sul koht, kuhu alati tagasi tulla.

Raquel Calaco Martín

(september 2015 - september 2016)

Tulin vabatahtlikuna Ukraina Kultuurikeskusesse, et veeta aasta tehes midagi omaenda kätega. Poleks osanud arvata, et teen nii palju erinevaid asju ja naudin seda nii, et otsustan jääda.

EVS vabatahtlikuna oli mul palju erinevaid ülesandeid. Juhatasin paberi valmistamise töökoda ja korraldasin keskuses ekskursioone. Aitasin ette valmistada erinevaid üritusi ja osalesin neis hea meelega ka ise. Töötasin fotograafina ja graafilise disainerina. Projekt, milles ise ka osalesin, oli raamatu „Unikaalsete Kultuuride Noa Laev. Hutsuulid“ koostamine 35 eksemplaris. Esitlesin raamatut hiljem ka Tsehhi rahvusraamatukogus.

Päeva parim osa oli vaieldamatult lõunasöök, mille ma ka ise sageli valmistasin. Oli tore kohtuda ühe laua taga ja koos nautida toitu, mille muutis eriti maitsvaks sellega kaasnev vestlus ja naer. Oli hea puhata keset päeva ja nautida üksteise seltskonda. Mu kolleegidest said ajapikku head sõbrad ja nad lõid selle, mida UKK minu jaoks tähendab: koht, kus kõik need on teretulnud, kes otsivad ilu ja rõõmu lihtsatest asjadest.

Veronika Váňová

(august 2014 - august 2015)

Ukraina Kultuurikeskus oli täiesti teistsugune maailm, millega ma harjunud olin! Keskuse keskaegne arhitektuur koosneb koridoride ja treppide labürindist. Mul läks kuu aega, et mõista, milline ruum on millisega omavahel ühendatud. Esialgu eksisin ma pidevalt ära, kuid see on minu puhul tavaline ja ma polnud üllatunud. Üsna kiiresti hakkasin end tundma pereliikmena (seda oli mulle saabudes ka öeldud). Peagi tundsin end seal juba väga koduselt. Iga päev võis kuulda ukraina, vene, eesti, inglise, prantsuse ja aeg-ajalt isegi hispaania keelt. Raske oli keskenduda ühe kindla keele õppimisele, kuid ma vähemalt õppisin eristama erinevaid keeli.

UKK on koht, mis pakub palju erinevaid võimalusi. Võite pakkuda välja erinevaid ideid, proovida teha erinevaid asju ja isegi vabatahtlikuna seal olles küsitakse teie arvamust projektide kohta. Kohe algusest peale saate osaks ülejäänud meeskonnast. UKK-s saate arendada oma kohanemisvõimet, pidevalt võib midagi ootamatut juhtuda. Ka asjad, mille peale te poleks kunagi tulnudki! Peate olema valmis kiiresti reageerima ja kohanema toimuvaga!

Ma sain teada palju huvitavat Põhja-Euroopa ajaloo ja kultuuri kohta, aga ka enda kohta. Vabatahtlikuna õppisin palju juurde oma keraamiku elukutsele. Täitsin keskuse palvel keraamikatööde tellimusi. Ei oleks arvanudki esialgu, et suudan nende soove täita, kuid vabatahtlikuna töötades ei olnud ma nii suure pinge all kui muidu. Mul oli hea meel, et mul oli oskus, millega sain neid aidata ja mis oli neile vajalik. Tegin erinevaid religioosseid keraamilisi kompositsioone. Abistasin paberi valmistamise töökojas viia läbi erinevaid projekte koolidega ja muid üritusi. Kaunistasin trükiseid, korraldasin ekskursioone, korjasin taimi ja kuivatasin neid hiljem, et lisada need käsitsi valmistatud paberisse. Selle käigus tutvusin paljude huvitavate inimestega ja sain kontakti professionaalsete kunstnikega. Mul oli suurepärane võimalus jätkata samas kohas veel üks aasta.

Sarah Lebot-Toledo

(september 2013 - aprill 2014)

Meie sõbrad

Meil on suur rõõm, et meil on sellised head sõbrad, kes panid käe külge ja aitasid kaasa Keskuse ja selle hoovi loomisel läbi aastate. Paljudest neist olete ehk juba lugenud mõnes blog-postis, aga tahaksime neid kord veel mainida. Täname südamest!

Anatoliga ja Ukraina Kultuurikeskuses töötamine oli minu jaoks õpetus, mille võtab kenasti kokku üks Hiina vanasõna: Kui tuul hakkab puhuma, ehitab enamus inimesi endale tuulevarju, vähesed ehitavad tuuleveski.

Esimest korda sattusin ma Ukraina Kultuurikeskusesse 2012. aasta veebruaris. Mõne aja pärast hakkasin ma Anatolit ja keskust aitama, viies läbi projekte, mis avardasid paljude projektides osalejate ja nende läbiviijate maailmavaadet ning mõistmist. Nende seas projektid nagu Koos, Meie Kodumaa ja Lõimumine, mille raames reisisime koos Anatoliga Eestis ringi, tutvustades Mehaanilist Mänguasjade Teatrit, mis oli Anatoli meetod, kuidas integratsiooni positiivses suunas liikuma panna.

Minu tööülesanded Ukraina Kultuurikeskuses olid väga erinevad, koosnedes väga praktilistest ja organisatoorsetest ülesannetest ning loomingust. Projektide taotluste ja aruandluse kirjutamise kõrval tegelesin sama pühendunult ka selliste teemadega nagu kanade toimetamine Püha Hildegardi aeda kultuurikeskuse hoovis.

Kaie Olmre

Kauaaegne sõber

Nagu ilmselt paljude teiste pikaajaliste kultuurikeskuse sõprade puhul, oli ka minu jaoks kohtumine Anatoliga midagi sellist, mis mul siiani meeles. Olime sattunud sõpruskonnaga vanalinnas jalutades Laboratooriumi tänavale. Üks ajaloolase taustaga inimene meie hulgast mainis järsku, et teab põnevat kohta siinsamas tänaval, millest paljud midagi kuulnud ei ole ja mida veab üks kunstnik. Otsustasime Laboratooriumi 22 uksekella helistada. Keegi avas meile ukse. Mõnda aega keskuse peal uidates tundus, et seal polegi kedagi. Kultuurikeskus tundus tühi olevat. Imestama pani asjaolu, kuidas me üldse sisse saime ja kuidas meil siin nii rahulikult toimetada lastakse.

Hakkasime juba lahkuma, kui järsku kargas Anatoli, väärikas eas habemega mees oma laealusest kambrist, kus ta oli parasjagu lõunauinakut teinud, allkorrusele – Scriptoriumisse – ning tegi meile 2-tunnise ekskursiooni keskuse peal. Selle (keerd)treppidest üles ja alla kulgemise, ühest töökojast teise liikumise käigus kohtusime ka salapärase ukseavaja Tamaraga, kes mingeid omi askeldusi tegi ja kes, vähemalt minu arvates, on samuti üks osa sellest keskusest. Ta toimetab alati vaikselt kusagil tagaplaanil, enamasti teab kõike ja on paljudes igapäevastes toimetustes Anatolile ilmselt suureks toeks.

Anatoli entusiasm oma väikese maailma tutvustamisel tollel 2007. aasta kohtumisel oli erakordne. Iga ukse taga, kapi sees või sahtlis oli mingisugune omapärane leiutis või lennukas idee, mille kallal ta parasjagu nokitses.

Sellest ajast alates jäingi keskuses käima, aitasin esialgu pühapäevakoolis vabatahtlikuna ja hiljem erinevate projektide juures suurejooneliste mõtete „vormistajana“ ehk siis rahastustaotluste koostamisel igasuguste värvikate plaanide pisut ratsionaalsemasse keelde tõlkimisel.

Mis mind algusest peale hämmastas, oli Anatoli võime innustada end ümbritsevaid inimesi oma usuga mõnesse ideesse ja veendumusega, et koos me suudame selle ellu viia. Samuti usun, et mitte üksnes mulle, vaid ka paljudele teistele, on Anatoli inimesena suureks eeskujuks, kuidas elada oma põhimõtete ja sõnade kohaselt. Minu jaoks oli ja on see alati olnud ülimalt väärtuslik ja küllap väga palju mõjutanud mitmete valikute tegemisel oma isiklikus elus.

Mari Köhler (Tamm)

Kauaaegne sõber

Kui ma Ukraina Kultuurikeskuses töötama hakkasin, tuletas üks sõber meelde, et olin aastaid varem ühel vanalinna avastamise retkel jäänud seisma keskuse suletud värava taha. Ma olin tookord öelnud, et ma ei tea, mis selle ukse taga on, aga mul on tunne, et see on üks olulisemaid kohti vanalinnas.

Hiljem, kui väravad olid minu ees avanaenud ja olin Ukraina Kultuurikeskuses juba mõnda aega töötanud, jõudsin ühel suveõhtul äratundmisele, et olen siin taasleidnud oma lapsepõlve kadunud maailma.

Koha, kus on ruumi suurtele unistustele.
Koha, kus on ruumi kasvada ja areneda.
Koha, kus lennukad ideed tehakse ühiste jõududega teoks.

Sellest suveõhtust peale on Ukraina Kultuurikeskus olnud üks minu kodudest nagu ma usun, et see on mõtteliseks koduks veel paljudele inimestele üle maailma.

Usun, et siia kord jõudnud ei lahku Ukraina Kultuurikeskusest kunagi päriselt – kodust käiakse ju ära ikka selleks, et tagasi tulla.

Eve Ormisson

Kauaaegne sõber

Paik, kus saad rääkida rääkimata. Paik, kus ütlus “ükskord sõber, alati sõber” kehtib päriselt.
Marge Laast

Kauaaegne sõber

P.S sõpru on meil palju rohkem, alljärgnev nimekiri pidevalt kasvab:

Maria Tšerepahha, Lilianna Samuliak, Bogdan Tšerepahha, Igor Svõrõda, Nadiia Koroljuk, Lilia Ivantšenko, Lilia ja Bogdan Tšekalski, Olha Lõtvõn, Mõkola Berestjuk, Volodõmõr Didar, Sergii Zubkov, Dmõtro Iljušõn, Mara Ljutjuk, vend Serafim ning vend Mikael, Julia Gulõk, Denis Strašnõj, Uliana Osovska, Pavlo Prõimõtš, Irõna Ukhankina, Yulia Golovtšõn, Ksenia Drozd, Anu Karjaste, Timo Maran, Erki Vaikre, Marge Laast, Mari Tamm, Pille Kivihall, Tiina Kull,Taivo Niitvägi, Doris Kareva, Veronika Kivisilla, Tiit Aleksejev, Ülo Pikkov.

 

Meie kontaktid

MTÜ Ukraina Kultuurikeskus
Laboratooriumi 22
10133 Tallinn
Eesti

E-post: ukktallinn@gmail.com
Telefon: +372-5650-2572